PROGNOOS. Kiiret hinnakasvu ai
   Nõukogu liikmete ja osanike v
   Riigikohus: juhatuse liikmele
   Osakapitali sissemakse ei pea
   PwC audiitor: levinumad eksimu
   Võlakoormast vabaneda soovija
   Maksu- ja Tolliameti infosüst
   Ettevõtete ja majapidamiste v
   Jaanuaris tasuti 1,8 protsenti
   Maksuvõla kuvamine peatatud
   Novembris võeti eluasemelaenu
   Ettevõtlussektori kasum suure
   Kinnisvaraturul algas aasta ra
   Eesti Pank muudab pankade jaok
   PROGNOOS. Käimas on vinduv ma

Eesti Pank muudab pankade jaoks reegleid uute eluasemelaenude väljastamisel

29.01.24 10:18

Aprillis muudab Eesti Pank nõudeid selle kohta, kuidas peab kommertspank arvutama maksimaalset laenuvõimekust, kui taotleja soovib uut eluasemelaenu. Arvutuse valemi muutus tähendab, et praeguste kõrgete intressimäärade olukorras on laenu sooviva inimese maksimaalne laenuvõimekus sama suur kui enne Euroopa Keskpanga intressitõuse. Ei muutu see, et endiselt võivad laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50% tema netosissetulekust.

Peamise muudatusena korrigeeris keskpank reeglit intressimäära kohta, mida kommertspangad peavad igakuise laenumakse arvutamisel kasutama, kui nad hindavad laenuvõtja maksimaalset laenuvõimekust. Praegu on selleks kas laenulepingus toodud intressimäär, millele on lisatud 2 protsendipunkti, või aastaintressimäär 6% ‒ kasutada tuleb neist kahest seda, mis on kõrgem. Alates 1. aprillist 2protsendipunktiline lisa aga kaob ning arvutus tuleb teha kas laenulepingu intressimääraga või 6%ga sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem.

Nimelt on viimase poolteise aasta jooksul baasintressimäärad kiiresti tõusnud ja see on juba iseenesest laenukeskkonda karmistanud. Lisaks on võimalikku laenumahtu piiranud nõue, et igakuise laenumakse arvutused tuleb teha 2 protsendipunkti kõrgema intressimäära juures. Näiteks 2023. aasta novembris, mil pankade keskmine eluasemelaenu intressimäär oli 5,7%, hindasid pangad klientide laenuvõimekust keskmiselt 7,7% intressimääraga.

„Intressimäära arvestuse muutmise peamine eesmärk on vältida seda, et kõrgete turuintressimäärade keskkonnas veel 2% kõrgema intressimääraga arvestamine ei piiraks liigselt inimeste laenuvõimekust,“ selgitas finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. Tõrs lisas, et kui järgnevatel aastatel peaks laenukasv märkimisväärselt kiirenema ja tekib laenubuumi oht – pangad ja inimesed hakkavad võtma liiga suuri riske –, siis on Eesti Pank valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama.

Eesti Pank peab makrofinantsjärelevalve seisukohalt mõistlikuks ja piisavaks lähtuda laenumaksete piirmäära juures intressitsükli kõrgeimast laenuturu intressimäärast, mis on praegu 6%. Üksiku laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamisel peavad pangad aga endiselt arvestama Finantsinspektsiooni suunistega, mis nõuavad, et teha tuleb tundlikkusanalüüse, kus arvestatakse intressimäära võimaliku tulevase tõusuga.

Lisaks täpsustas Eesti Pank laenumaksete piirmäära arvutamise nõudeid erigraafikute korral. Kuna erigraafikuga laenulepingu järgi makstakse eluasemelaenu põhiosa tagasi hilisematel aastatel, saab laenuvõtja nõnda võtta oma sissetuleku suhtes suurema laenu. Keskpank täpsustas oma nõuetes, et juhul, kui eluasemelaenu ei maksta tagasi annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku järgi, tuleb selle laenu kuine põhiosa- ja intressimakse summa arvutada kogu laenulepingu perioodi keskmisena. Sellega soovib keskpank tagada, et ka erigraafiku puhul laenukoormus liiga palju ei suureneks.

Eesti Pank kehtestas alates 2015. aastast Eestis tegutsevatele kommertspankadele eluasemelaenu väljastamise miinimumnõuded. Nõuete eesmärk on, et pangad ja laenuvõtjad tervikuna ei võtaks liiga suuri riske ning selle kaudu oleks tagatud Eesti majanduse kestlik toimimine suures pildis.

Tagasi

Veel uudiseid

Kinnisvaraturul algas aasta rahulikult
PROGNOOS. Käimas on vinduv majanduslangus
Tööturu kiirstatistika novembris: koondamiste arv on tõusuteel