PROGNOOS. Kiiret hinnakasvu ai
   Nõukogu liikmete ja osanike v
   Riigikohus: juhatuse liikmele
   Osakapitali sissemakse ei pea
   PwC audiitor: levinumad eksimu
   Võlakoormast vabaneda soovija
   Maksu- ja Tolliameti infosüst
   Ettevõtete ja majapidamiste v
   Jaanuaris tasuti 1,8 protsenti
   Maksuvõla kuvamine peatatud
   Novembris võeti eluasemelaenu
   Ettevõtlussektori kasum suure
   Majanduse kiiret taastumist l
   Aastaga kasvas töötute arv 8
   Ettevõtete laenuvõtmine suur

Majanduse kiiret taastumist lähiajal ei paista

07.09.23 09:38

 

 

Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenes teises kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja esimese kvartaliga võrreldes 0,2%. Eesti majandus on kvartalivõrdluses olnud languses juba kuus kvartalit järjest.

Eesti majanduse olukord on keskmisest halvem. Meie ettevõtted hindavad äri tegemise võimalusi selgelt kehvemaks kui minevikus. See näitab, et ettevõtetes on praegu kasutamata tootmisvõimsust ja kui välisturul olukord jälle soodsaks muutuks, saaksid nad üsna kiiresti tootmismahtu suurendada. Niisuguses olukorras on aga hinnatõususurve keskmisest väiksem ja see peaks omakorda pidurdama üldist hinnakasvu. Samuti tähendab majanduse madalseis seda, et uusi töötajaid palgatakse vähem, mistõttu hakkab töötus edaspidi ilmselt kasvama.

Tööstussektoris on käive vähenenud. Selle põhjusteks on euroalaväliste turgude väiksem nõudlus meie toodangu järele, aga ka euro tugevnenud kurss ja meie tootmise kallinemine. Vahetuskursi muutused mõjutavad ekspordi konkurentsivõimet, sest tugeva kursi tõttu on toodang euroalavälise ostja jaoks kallim. Kuna Eesti on väga avatud majandus ja ligikaudu 40% ettevõtetes loodud väärtusest on mõeldud ekspordiks, mängib tööstussektor majanduse käekäigus väga olulist rolli – see on peamine kaupade ekspordi allikas.

Eesti tööstuse suhteliselt suur seotus Põhjamaadega võib samuti olla üks põhjus, miks meie majanduslangus on olnud järsem kui mujal Kesk- ja Ida-Euroopas. Asjaolu, et euroala riikidesse suunatud tööstustoodangu ekspordil on paremini läinud, viitab tõenäoliselt muu hulgas sellele, et ettevõtted püüavad Skandinaavia turu nõrkuse tõttu müüa osa oma eksporttoodangust mujale Euroopasse. Osalt tähendab see tõenäoliselt ka seda, et intressimäärade tõusu nõudlust pärssiv mõju hakkab Euroopas alles avalduma.

Majanduslangus peaks lähikvartalites vähenema, kuid kiiret taastumist ei tule. Erisuguste tegevusharude olukord halvenes mullu kolmandas ja neljandas kvartalis. Seetõttu taandub osa langusest majanduse aastakasvust statistiliselt peagi välja ja majanduslangus peaks aasta võrdluses pidurduma. Ettevõtete enda ootused on samal ajal aga pessimistlikud, mis ei anna lootust, et majandus lähikuudel kiirelt kasvule pöörduks. Kuna konkurentsivõime hakkas halvenema juba eelmisel aastal, on endistel turgudel keeruline äritegevust kasvatada ja uutele turgudele sisenemine võtab aega.

Valitsusele tekitab probleeme see, kuidas majandust riigieelarve abil turgutada. Viimaste aastate eelarvepoliitika on suurendanud riigi püsikulusid, mistõttu seisab valitsusel ees kulude kokkuhoid ja maksutõusud. Majandust on selles olukorras keeruline ergutada. Eelarvepuudujääki vähendades tuleks analüüsida, milline on kärbitavate kulude mõju Eesti majanduskasvule, ja toetada majanduse taastumist tegevustega, mis tugevdavad ettevõtete konkurentsivõimet ja eksporti.

 

https://www.eestipank.ee/press/majanduse-kiiret-taastumist-lahiajal-ei-paista-31082023

Tagasi

Veel uudiseid

Aastaga kasvas töötute arv 8500 võrra
Ettevõtete laenuvõtmine suurenes veidi kevadel ja suve alguses
Töötajate arvu kasv jäi juunis tagasihoidlikuks, jälgida tasub arenguid ehituses