PROGNOOS. Kiiret hinnakasvu ai
   Nõukogu liikmete ja osanike v
   Riigikohus: juhatuse liikmele
   Osakapitali sissemakse ei pea
   PwC audiitor: levinumad eksimu
   Võlakoormast vabaneda soovija
   Maksu- ja Tolliameti infosüst
   Ettevõtete ja majapidamiste v
   Jaanuaris tasuti 1,8 protsenti
   Maksuvõla kuvamine peatatud
   Novembris võeti eluasemelaenu
   Ettevõtlussektori kasum suure
   Kiire hinnatõus on muutnud ma
   Majapidamised laenasid oktoobr
   FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE.

FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE. Laenudega raskustes olevate ettevõtete arv hakkab veidi kasvama

17.11.22 10:47

Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt suureneb lähitulevikus veidi nende ettevõtete hulk, kel tekib probleeme laenude tagasimaksmisega. Samas jääb raskustes ettevõtete arv kordades väiksemaks, kui see oli 2008.-2010. aasta majanduskriisi ajal. Pankadel Eestis on piisavalt puhvreid, et tulla toime probleemlaenude kasvuga ning jätkata laenamist ettevõtetele ja inimestele.

Käesoleval sügisel on ettevõtete laenudest üle 60 päeva maksetähtaega ületavaid umbes 0,2%, aga 2023. aastal kasvab see tõenäoliselt 2 protsendi lähedale, kui majanduse areng kulgeb nii nagu Eesti Pank septembris prognoosis. Võrdluseks kerkis 2008.-2010. aasta kriisi ajal ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude osa isegi 10% juurde. Samas valitseb praegu ennekõike sõja tõttu, aga ka muudel põhjustel väga suur määramatus selle suhtes, milliseks majanduse areng lähiajal kujuneb.

Ettevõtete jaoks hakkab probleeme laenude tasumisel tekitama ühelt poolt majanduse jahenemisega kaasnev nõudluse kahanemine toodete ja teenuste järele, mis vähendab ettevõtete tulusid. Teiselt poolt tõusevad ettevõtetel kulud, kuna hinnatõus on kiire ja laenuintressid kerkivad. Keskpanga hinnangul saab enamus ettevõtteid tänu viimastel aastatel kogutud rahalistele puhvritele laenude teenindamisega siiski hakkama.

Majapidamiste võime oma eluasemelaene tagasi maksta on vaatamata intressitõusudele Eesti Panga hinnangul endiselt üsna hea ja probleemsete laenude tase nihkub 2023. aastal eeldatavasti 0,3% juurde. Võrdluseks kasvas sama näitaja 2008.-2010. aasta kriisi ajal 5 protsendi lähedale. Inimeste laenumaksevõime sõltub eelkõige olukorrast tööturul ning Eesti Panga septembriprognoosi kohaselt suureneb tööpuudus järgmisel aastal vaid natuke. Probleemsete tarbimislaenude osa kasvab järgmisel aastal eeldatavasti 2% juurde.

Probleemsete laenude mahu mõningasele kasvule vaatamata on pankadel Eestis piisavalt puhvreid kogutud, et tulla toime probleemlaenudega ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele. Intressimäärade tõus toetab pankade kasumeid ja seeläbi nende võimet katta laenukahjumeid.

Pankade jaoks on Venemaa algatatud sõja ja keskpankade intressitõusude tõttu muutunud varasemast kallimaks raha kaasamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Samal ajal on Eesti pangad muutunud mõnevõrra rohkem sõltuvaks olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel, kuna nad on viimastel aastatel aktiivsemalt välja andnud võlakirju raha kaasamiseks finantsturgudelt.

Finantsturgude mõju pankade rahastusele ja seega ka laenuturule on siiski üsna piiratud, sest lõviosas rahastavad Eesti pangad end hoiuste kaasamise kaudu. Lisaks intressitõusudele teeb võlakirjade väljastamise kaudu rahastuse saamise Eesti pankade ja ettevõtete jaoks kallimaks see, et välisinvestorid hindavad siinse piirkonna riske sõja tõttu suuremaks.

Keskpanga hinnangul on pangad senisest rohkem haavatavad, sest nende laenuportfellid on kiiresti kasvanud ja kui majandusolukord halveneb, võivad laenukahjumid tulla suuremad. Lisaks eluasemelaenudele on üha kiiremini hakanud suurenema ka ettevõtete laenud ja kuigi kinnisvaraturg näitab esimesi rahunemise märke, on eluasemelaenude väljastamise tase ajaloolises võrdluses endiselt kõrge.

Eesti Pank plaanib tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude pankade jaoks 1 protsendi pealt 1,5 protsendi peale. Keskpanga hinnangul aitab see maandada riske, mis kaasnevad pankade laenuportfelli kiire kasvuga ja tagab pankade võime rahastada Eesti majandust. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kõrgem määr hakkab kehtima alates 2023. aasta detsembrist. Eesti Pank hindab olukorda laenuturul uuesti kuue kuu pärast ja on valmis puhvri tõstmisest loobuma juhul, kui laenukasv selgelt aeglustub ning majandus- või finantskeskkonna halvenemise tõttu peaksid kapitalinõuded hakkama liigselt piirama laenuandmist.

Lisaks otsustas Eesti Pank tõsta LHV Panga jaoks süsteemselt olulise panga kapitalipuhvri nõude 1,5 protsendi pealt 2 protsendi peale, sest panga turuosa on kiiresti kasvanud. Uus kapitalipuhvri tase hakkab LHV Panga jaoks kehtima alates 2023. aasta algusest.

Tagasi

Veel uudiseid

Kiire hinnatõus on muutnud majanduse haavatavamaks
Majapidamised laenasid oktoobris vähem
Tööturu seis on majandusaktiivsuse langusest hoolimata püsinud tugev