PROGNOOS. Kiiret hinnakasvu ai
   Nõukogu liikmete ja osanike v
   Riigikohus: juhatuse liikmele
   PwC audiitor: levinumad eksimu
   Võlakoormast vabaneda soovija
   Riigikohus: maksuvõlg tuleb t
   Maksu- ja Tolliameti infosüst
   Ettevõtete ja majapidamiste v
   Jaanuaris tasuti 1,8 protsenti
   Maksuvõla kuvamine peatatud
   Novembris võeti eluasemelaenu
   Ettevõtlussektori kasum suure
   Kiire hinnakasvu tõttu vähen
   Viivislaenude osakaal pankade
   Madis Müller: Eesti hinnatõu

Majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6%

30.11.21 09:27

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majandus pandeemiast tingituna languses, aga sel aastal on majanduskasv olnud kiire. Vaatamata piirangutele on majandusel läinud hästi. Võrreldes koroonaeelse, 2019. aastaga on majandus stabiilselt kasvanud. Kasv on jätkuvalt laiapõhjaline ja mitmed tegevusalad on näidanud väga jõudsat edasiminekut.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vedasid majanduskasvu ehituse, info ja side, kinnisvaralase tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Samuti näitasid positiivseid tulemusi töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad. „Viimastes kvartalites on majandusel läinud küll hästi, aga kõik tegevusalad ei ole veel pandeemiaeelset taset saavutanud. Enim kriisis kannatanud majutus ja toitlustus jääb 15% maha kahe aasta tagusest tasemest, ka töötleval tööstusel on veel veidi taastumise suunas minna,“ nentis Müürsepp.

Ainsaks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli kolmandas kvartalis energeetika, mille langus oli tingitud kiirest elektri ja gaasi hinnatõusust.

Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos 8,7%. Kiiremat kasvu näitasid kulugrupid, mis pandeemias rohkem pihta said – vaba aeg ja kultuur, transport, restoranid ning hotellid, rõivad ja jalatsid. Samuti kasvasid teistest rohkem kulutused kestvuskaupadele nagu riided ja kodusisustus.

Müürsepp toob välja, et pärast mitut tugevat kvartalit tabas kolmandas kvartalis langus investeeringuid. „Eelkõige tarkvarasse ja andmebaasidesse tehtud investeeringute kahanemise tõttu vähenesid investeeringud 8,8%. Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse langesid 11,4%. Seevastu suurenesid koos majanduse arenguga ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 32% ning muudesse masinatesse ja seadmetesse 15,1%,“ täpsustas ta.

Hoogsalt jätkus väliskaubanduse areng – eksport ja import suurenesid võrdselt 17,5%. Kõige kiiremini edenes teenuste eksport, mis kasvas arvutiteenuste ning muude tehniliste ja äriteenuste najal 38,9%. Teenuste import suurenes enim tänu kaubaveole meretranspordis ja ladustamisele. Kaubavahetust toetasid kõige enam puit ja puidutooted, arvutid ja elektroonikaseadmed, metallitooted ja elektrienergia.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,7% ja võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga kasvas 9,2%.

Tagasi

Veel uudiseid

Kiire hinnakasvu tõttu väheneb inimeste ostujõud
Viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis on jätkuvalt madal
Madis Müller: Eesti hinnatõusu hooandjad ja pidurid