Äriõigus riigikohtu praktika
   Majapidamised laenavad pankade
   Vastutustundliku laenamise koh
   Rahapesu tõkestamine riskipõ
   Mis juhtub, kui äriühing ann
   Maksu- ja Tolliameti infosüst
   Ettevõtete ja majapidamiste v
   Jaanuaris tasuti 1,8 protsenti
   Maksuvõla kuvamine peatatud
   Novembris võeti eluasemelaenu
   Ettevõtlussektori kasum suure
   Augusti eest tasuti 1,6 protse
   Mai eest tasuti 6 protsenti v
   MTA: ettevõtted tasusid maiku

Augusti eest tasuti 1,6 protsenti enam makse kui 2019. aastal samal ajal

13.10.20 09:43

Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 674,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta kaheksa esimese kuuga on lisaeelarvest täidetud 70,5 protsenti.

Kaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine.

Tööjõumakse mõjutav palgafond pöördus augustis 0,2 protsendilisele kasvule

Augustis kahanes töötajate arv 4,7 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Töötasu hüvitise mõju palkadele lõppes juulis, vaatamata sellele püsis augusti keskmise palga kasv juulikuise taseme lähedal. Palgafondi kasvu vedas augustis tervishoid (11,5 protsenti), väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side (9,6 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasuti augustis 2,2 protsenti enam kui möödunud aastal. Kuigi töötasu hüvitise meede lõppes juulis, oli laekumine positiivne, mis võis tuleneda tervishoiu ja hariduse sektorite inimeste hilisemast puhkamisest. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas 6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes. 7-protsendilise määraga dividendide tulumaksu (seda peavad maksma eraisikud, kes saavad dividende n-ö küpsetest ettevõtetest, kes jaotavad madalama 14-protsendlise tulumaksumääraga kasumit) on kaheksa kuuga laekunud 15,6 miljonit eurot ehk 6,7 miljonit eurot enam võrreldes eelmise aastaga. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga, seda toetas riigiettevõtete (Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam) tulumaks jaotatud kasumilt 13,8 miljoni euro ulatuses. Erasektori dividendide tulumaks vähenes 10 miljoni võrra, samuti vähenes laekumine erisoodustustelt.

Koroonaviirusest tingitud turistide vähesus peegeldub alkoholiaktsiisi laekumises üha rohkem 

Aktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti.

Kui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid. Deklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Põhjus peitub välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus. Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab ka valitusese otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trend jätkumist.   

Tänavu on käibemaksutulu kokku langenud 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga

Augustikuus kasvas käibemaksu tasumine 1,6 protsenti, mis oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse (maksuvõla) vähenemisest. Käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) jäi eelmise aasta tasemele. Käibemaksu tasumise langus moodustas esimesel poolaastal eriolukorrast tingitud mõju tõttu 8,6 protsenti, sealjuures oli languse põhi märtsis ja aprillis, kus tasumine vähenes aastases võrdluses keskmiselt 18 protsenti. Juulist alates on tasumine kasvanud ning viimase kahe kuuga on tasutud 5,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Käibemaksuvõlg vähenes ühe kuuga ligi 3 miljonit eurot, ulatudes kokkuvõttes 186 miljoni euroni. Maksuvõla langusele on kaasa aidanud 0-määraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperioodi lõppemine eriolukorra piirangute leevendamise järgselt. Käibemaksuvõlg on aastaga kasvanud enim ehituse tegevusalal ning langenud mootorsõidukite müügis, vastavalt 7 ja 3 miljonit eurot. Võlglaste arv on suurenenud enim toitlustuses ehk 316 juriidilise isiku võra.

Tegevusaladest panustasid augustis käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jaekaubandus (vt. joonis 1) ning taime- ja loomakasvatus, kus tasumine kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 13,8 ja 30,9 protsenti. Jaekaubanduse kasv tulenes 4 protsendilisest müügi kasvust spetsialiseerimata kauplustes (toidupoed) ning märgatavalt ehk 21 protsenti on kasvanud jaemüük interneti või posti teel. Samuti mõjutas tegevusala kasvu soetuse vähenemine mootorikütuse jaemüügis, mis on seotud tarneahelate restruktureerimisega. Taime- ja loomakasvatuse kasvu panustas augustis peamiselt teravilja müügi kasv, sealjuures avaldas mõju tänavuse koristusperioodi nihkumine hilisemaks võrreldes aasta varasemaga. 

Olulistes ja suurtes sektorites nagu mootorsõidukite müük ning hulgikaubandus on tasumised kahanenud esimese kaheksa kuuga enim, vastavalt 18,9 ja 10,7 protsenti. Mootorsõidukite müügi langus oli tingitud eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügi vähenemisest, sealjuures augustis langus kiirenes võrreldes juuliga. Septembri uute autode müüginumbrid viitavad sellele, et käibemaksu tasumise langus peatub, kuid tõenäoliselt ei küüni kuu tasumine veel eelmise aasta tasemele. Tasumise kohustuse vähenemine hulgikaubanduses tulenes peamiselt mootorikütuse hulgimüügi langusest. Lisaks on negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldanud augustikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 7 protsenti ning diislikütusel koguni 24 protsenti. 

Käibemaksuauk (üks suur osa varimajandusest) on langustrendis nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna, mis on positiivne nii riigi maksutulule kui ka Euroopa Liidu käibemaksupõhisele omavahendile

Varimajanduse indikaator ehk käibemaksuauk (ingl. k VAT gap) – on teoreetilise (ingl. k VAT Total Tax Liability - VTTL) ja tegeliku käibemaksutulu vahe, mis moodustas Euroopa Liidus 2018. aastal kokku hinnanguliselt 140 miljardit eurot, mis on ca 1 miljard väiksem kui aasta varem. Protsentuaalselt moodustas käibemaksuauk ELi üleselt 11 protsenti teoreetiliselt võimalikust tulust, mis on ligi 0,5 protsendipunkti väiksem kui aasta varem. Samuti näitab ELi ülene kiirhinnang 2019. aasta kohta käibemaksuaugu vähenemise trendi, mis langes kokkuvõttes alla 130 miljardi euro. Üldine varieeruvus käibemaksuaugu suuruses ELi liikmesriikides tuleneb erinevustest maksukuulekuses, maksupettustes, pankrottide ja maksejõuetuse juhtumites, aga ka poliitikameetmetest ning maksuameti tööst. Käibemaksuauk vähenes enamikes liikmesriikides (21), sealjuures suurimad edusammud on aastaga toimunud Ungaris, Poolas ja Lätis. Euroopa Komisjoni tellitud raporti põhjal on Eesti käibemaksuauk vähenenud 10 miljoni võrra ehk 127 miljoni tasemele ning moodustab 5,2 protsenti VTTL’ist, mis on EL riikide keskmisest parem tulemus. Seega erinevus teoreetilise ja tegeliku tulu vahel väheneb. Eesti on varimajanduse osas aastatel 2014-2018 suuri edusamme teinud – varimajanduse osa VTTL’s on vähenenud 5,3 protsendipunkti ehk 73 miljoni võrra.

Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 3,5 protsendini SKPst
Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini SKP-st ehk 935 miljoni euroni. Augustis suurendasid puudujääki nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ca 880 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas. Maksulaekumine on vähenenud ca 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Samas omanikutulu on riik teeninud 80 miljonit eurot eelmisest aastast enam. Kriisi mõju peegeldub ka Töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele.

Tagasi

Veel uudiseid

Mai eest tasuti 6 protsenti vähem makse kui mullu samal ajal
MTA: ettevõtted tasusid maikuu eest tööjõumakse õigeaegselt, aga töökohti jäi vähemaks
Töö kaotavad sagedamini noored ja lihttöölised