Uudised

Töötute arv on viimase 12 aasta suurim

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6%, tööhõive määr 67,4% ja tööjõus osalemise määr 73,7%. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta.

TÖÖTURU ÜLEVAADE. Ebakindlus majanduses kandub ka tööturule

Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja ja sellest tuleneva suurema ebakindlusega, sest nõudlus tööjõu järele sõltub otseselt ettevõtete käekäigust.

Hinnakasvu leevendas odavam energia

Statistikaameti andmetel kallinesid tarbijahinnad märtsis aastaga 4,4%. Hinnakasvu kiirendasid kallimad teenused ja toiduained, kuid leevendust tõi elektri ja mootorikütuste odavnemine. Kui energiahinnad kõrvale jätta, siis kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 5,4%.

PROGNOOS. Kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga varjutavad majanduse taastumist

Majanduse taastumine on alanud. Mõningane konkurentsivõime paranemine ühes kosuva välisnõudlusega on viinud ekspordi kasvule ja see pööras eelmise aasta lõpus ka Eesti majanduse tagasi kasvurajale. Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib 1,5%ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.

Veebruaris kiirendas tarbijahindade kasvu kallim elekter

Veebruaris tõusid statistikaameti andmetel tarbijahinnad aasta arvestuses 5,3%. Enamikus euroala riikides aastane hinnakasv aeglustus; kogu euroala hinnakasv oli veebruaris 2,4%.

Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja.

Tähtajaks tasumata jäetakse kõige tihedamini tarbimislaene

Üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel on viivises pangalaenude maht kasvanud üldiselt vähe, kõige rohkem probleeme on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega. Neid laene väljastavad järjest tihedamini väiksemad pangad ja pankadega mitteseotud krediidiandjad, kelle laenuportfell on tarbimislaenude suure osakaalu tõttu kõrgema riskitasemega. Kui makseraskustes inimesi tuleb veel juurde, võib mõne laenuandja kahjum osutuda suureks, kuid sellest tulenev oht finantsstabiilsusele jääb piiratuks.

Tööturul on üha rohkem pikema tööstaažiga inimesi

Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem.

Mullu suurendasid tarbijahindu enim maksud ning teenuste ja toiduainete kallinemine

2024 aasta hinnakasv oli kokkuvõttes 3,5%. Sellest 1,6% tuli kõrgematest tarbimismaksudest. Maksutõuse maha arvestades jäänuks mullune hinnakasv 2% juurde ehk sarnasesse suurusjärku euroala keskmisega. Detsembris kasvasid tarbijahinnad aastavõrdluses 3,8%, kuid võrreldes novembriga jäid hinnad samale tasemele.

TÖÖTURU ÜLEVAADE. Tööturu seisu paranemiseks on tarvis majanduskasvu

2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7%. Languse ulatust arvestades võib öelda, et varasemate kriisikogemustega võrreldes on selle mõju tööturule olnud tagasihoidlik. Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5% vähem – täpne hinnang oleneb andmeallikast. Hõive kokku on aga väga lähedal oma 2023. aasta alguse tipule, sest samal ajal kui palgatöötajaid jäi vähemaks, suurenes ettevõtjana hõivatute arv. Tööturu vastupidavust võis toetada reaalpalga ulatuslik kahanemine 2022. aastal, kui ettevõtted hinnakasvu kiirenemisest lühikest aega võitsid, samal ajal kui palgakasvu hoogustumine viibis.

Laenukasvu veavad viimastel kuudel eraisikud

Majapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt. Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7%. Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26% suurem kui aasta varem.

Madis Müller: intressilangetused annavad Eestis majandusele rohkem hapnikku kui mujal euroalal

Euroala hinnatõus aeglustus septembris oodatust äkilisemalt, langedes aastavõrdluses 1,7%ni ehk alla keskpanga eesmärgiks seatud 2% taset. Hinnatõusu aeglustumise peamiseks põhjuseks olid küll aastatagusega võrreldes järsult madalamad energiahinnad, kuid kindlasti ka euroala majanduse üldine nõrkus, millele viitavad viimastel nädalatel saabunud uued infokillud. Majanduskasvu taastumise aeglane tempo hoiab tagasi ka hindade tõusu ning kinnitab veendumust, et hinnatõusu püsivaks aeglustamiseks ei ole keskpangal tarvis enam intressimäärasid senistes kõrgustes hoida. Seetõttu otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus langetada intressimäärasid veel 0,25% võrra.

Hinnakasvu vedasid septembris mõned toiduhinnad

Statistikaameti andmetel odavnes tarbijate ostukorv septembris kuuga 0,3%, aastataguse ajaga võrreldes aga kallines see 3%. See, et augustiga võrreldes septembris hinnad langesid, tuli peamiselt toornafta odavnemisest. Mootorikütused odavnesid kuuga 5,5% ja see langetas tarbijahindu 0,3 protsendipunkti. Mõningast leevendust tõi septembris ka elektri odavnemine. Põhjamaadest märksa kõrgemad elektrihinnad on tänavu olnud Eesti majandusele lisakoormaks.

PROGNOOS. Korras riigirahandus loob majanduskasvule parema aluse

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Selle aasta keskmisena majandus veidi kahaneb, kuid kasvab järgmisel aastal ligi 2% ja 2026. aastal 3%. Hinnakasv jääb sel ja kahel järgmisel aastal vahemikku 3,5–4%, sest lühiajaliselt kiirendavad maksutõusud hinnatõusu. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid see on oluline, sest korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule parema aluse.

Madis Müller: Eesti majandus taastub madalseisust aeglaselt

ttevõtjatel tuleb nii nagu mullugi oma äriplaane koostades arvestada väljavaatega, et Eesti majanduse taastumine toimub aeglaselt ja kiiret tagasipõrget oodata ei ole, rääkis Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan 2025

Majandus langes teises kvartalis 1%

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot.

Keskmine palk oli teises kvartalis 2007 eurot

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot, mis on 7,2% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta teises kvartalis 1641 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1524 eurot. „Kuigi keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis kõrgem kui esimeses, on palgakasv viimased neli kvartalit aeglustunud. Seda näitavad selgelt ka selle aasta teise kvartali andmed,“ kommenteeris statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens.

Juulis kallinesid peamiselt teenused

tatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%ni. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3%.

Juunis mõjutasid jaekaubanduse müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta juunis 866 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 5%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid müügimahu vähenemist juunis enim tööstuskaupade kauplused, kus kahanemine oli 2023. aasta sama kuuga võrreldes 9%.

Raugev hinnatõus aitab inimeste ostujõul kasvada

Juunis oli Eesti tarbijakorv 2,5% kallim kui aasta varem ning kuu varasemaga võrreldes tõusid hinnad 0,4%. Hinnatõusu kiirus, mis veel tänavu jaanuaris oli 5%, alanes aasta esimesel poolel kuust kuusse pidevalt, seda valdavalt tänu energia odavnemisele. Juunikuine hinnatõus oli viimase kolme aasta kõige aeglasem.

IMF: konkurentsivõime alustala on korras riigirahandus

Majandusolude paranedes tuleks valitsusel astuda otsustavaid samme tasakaalus eelarve saavutamiseks ning planeerida vahendeid struktuurireformide tegemiseks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks, soovitab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) täna avaldatud artikkel IV lõppraportis, kus käsitletakse Eesti majandust. Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel halvenenud ja sellest on andnud tunnistust Eesti eksportijate väiksem turuosa. Viimaste kriiside armid on kahandanud ka majanduse kasvupotentsiaali. Selleks, et toetada Eesti majanduse konkurentsivõime taastumist, soovitab IMF valitsusele koostada otsustav tegevuskava, mille põhjal liikuda eelarvetasakaalu taastamise suunas ning samuti planeerida vahendeid struktuurireformideks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks.

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt näeme käesoleva aasta teises pooles majanduse taaselavnemist. Majanduse kasvule pöördumist toetab eelkõige nõudluse taastumine välisturgudel, mis aitab eksportivaid ettevõtteid.

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt näeme käesoleva aasta teises pooles majanduse taaselavnemist. Majanduse kasvule pöördumist toetab eelkõige nõudluse taastumine välisturgudel, mis aitab eksportivaid ettevõtteid. Tugevana püsinud tööturg ning rahapoliitiliste intressimäärade langetamine aitavad omakorda kaasa majapidamiste ostujõu taastumisele. Samas on prognoosis ebakindlust endiselt palju, kuna muu hulgas tuleb arvestada ka geopoliitilistest pingetest tulenevate riskidega.

Tööturu taastumine võtab aega, palgakasv aeglustub

Selle aasta alguse tööturu näitajates peegeldus majanduslanguse mõju, kuid varasemate kriisidega võrreldes on see olnud mõõdukam. Tööpuuduse kasvu taga võib näha pigem suurt tööjõus osalemist ja tööealiste inimeste arvu kasvu, hõive on kahanenud vähesel määral. Aeglustuv, kuid endiselt kiire palgakasv peegeldab kiire hinnakasvu aja palgatõuse. Kui nõudlus toodangu järele kasvule pöördub, saavad Eesti ettevõtted olemasolevate töötajate abiga tootmist taas suurendada.

FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE

Kui tavaliselt toob majanduslangus kaasa probleeme kinnisvarasektorile ja sinna laene andnud pankadele, siis praegune üsnagi pikalt vindunud langus on selle poolest erandlik, et pole vaatamata kõrgetele intressimääradele põhjustanud olulisi probleeme kinnisvarasektoris, selgub Eesti Panga värskest finantsstabiilsuse ülevaatest.

Aprilli hinnakasvu aitas piirata energia odavnemine

Aprillis aeglustus tarbijahindade aastakasv statistikaameti andmetel 2,8%ni.

Et kohtuvaidlusest ei jääks vaid võidurõõm

Elu meie ümber läheb päev päevalt aina keerulisemaks ning samas suunas liiguvad ka isikutevahelised suhted nii era- kui ka ärielus. Tihti juhtub nii, et ilma kohtu kaasabita ei saagi vaidluses lahendust leida, kuid tee mistahes küsimuse lahendamiseni on pikk ja vaevarikas.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu on 18 kuud vähenenud

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta veebruaris 739 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 3%.

PROGNOOS. Majandus on tõusu lävel

Eesti Panga värske prognoosi kohaselt on kahe langusaasta järel paranenud tingimused majanduse kasvule pöördumiseks. Energia ja muu toorme hinnad on langenud, hinnatõus on aeglustunud ning inimeste ostujõud Eestis ja Euroopas on paranemas.