1. Mis on maksehäire?
Maksehäire aluseks on tõene, sissenõutav ja kontrollitud võlanõue, mille olemasolust soovib võlausaldaja kolmandaid isikuid informeerida. Võlanõude õigsuse kontrolli teostab ja maksehäire avaldamise andmete õigsuse eest vastutab võlausaldaja või võlausaldaja esindaja.
2. Kuidas maksehäire tekib?
Maksehäire saab alguse maksekohustuse tähtajaks mittetäitmisest. Kui kohustus on tähtajaks täitmata, maksetähtajast on möödas rohkem kui 30 päeva ja võlasumma on üle 30 euro, võib võlausaldaja avaldada maksehäire kas ise või läbi maksehäireregistri. Kõige tõhusam viis maksehäire avaldamise ärahoidmiseks on tasuda kohustuste eest õigeaegselt või sõlmida kokkulepe võlausaldajaga. Ühelgi juhul ei tasu mõelda, et olukord laheneb iseenesest.
3. Mis on maksehäireregister?
Maksehäireregister on andmebaas juriidilistest- ja eraisikutest, kes pole kokkulepitud moel täitnud enda rahalisi kohustusi. Ehk informatsioon tähtajaks tasumata arvete, laenulepingu osamaksete jms kohta.
4. Mis eesmärgil maksehäireid avaldatakse?
Maksehäireid avaldavad võlausaldajad maksehäireregistris eesmärgiga hoiatada teisi turuosalisi ebakorrektse maksekäitumisega klientide eest. See aitab neil paremini hinnata krediidiriski. Teisalt aitab see kaitsta ülelaenamise eest isikuid, kellel on juba suur laenukoormus.
5. Mis tingimustel maksehäire avaldatakse?
Eraisiku maksehäire avaldatakse tavaliselt järgmiste tingimustel:
- Kohustuse rikkumisest on möödunud vähemalt 30 päeva.
- Rikutud kohustuse esialgne võlasumma on vähemalt 30 EUR.
- Enne maksehäire avaldamist saadab võlausaldaja või maksehäireregistri haldaja võlgnikule teate maksehäire sisestamise kohta võlausaldaja poolt maksehäireregistrisse. Alates võlgnikule teate edastamisest on võlgnikul õigus tasuda võlg täiendava seitsmepäevase tähtaja jooksul või esitada vastuväide maksehäireregistrisse sisestatud maksehäire kohta maksehäireregistri haldajale.
- Juhul, kui võlgnik ei täida pärast teate edastamist täiendava seitsmepäevase tähtaja jooksul võlas olevat kohustust, avaldatakse kaheksandal päeval maksehäire maksehäireregistris staatusega „Aktiivne“.
Juriidilise isiku kohta maksehäire avaldamise minimaalset rikkumise perioodi ega ka summat seadus ei reguleeri.
6. Kuidas saada infot enda kohta, kas ma olen Krediidiregistri maksehäireregistris või mitte?
Endaga seotud andmeid saate tasuta vaadata aadressil https://taust.ee/app/my-taust/claims . Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, Mobiil- ID või Smart-ID-ga.
7. Kes võib isikuid maksehäireregistrisse lisada?
See, kellele võlgu jäädi, tema esindaja või see, kellele võlanõue tänaseks üle on antud ehk võlausaldaja.
8. Kas maksehäireregistrisse kandmiseks on vajalik võlglase nõusolek?
Ei (vt eraisikute kohta võlgnevuse avalikustamise juhendite AKI kodulehel: http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine).
9. Kuidas ma teada saan, et mind või minu firmat on lisatud maksehäireregistrisse?
https://taust.ee maksehäireregister saadab nädal enne avalikustamist võlglase teadaoleva(te)le e-maili aadressi(de)le hoiatuse avalikustamise kohta ja avalikustamise hetkel uue teavituse.
10. Millised on maksehäire avaldamise tähtajad?
Infot võlanõude osalisest või täielikust tasumisest uuendab võlausaldaja maksehäireregistris vastavalt kokkuleppele kas iga päev või üks kord nädalas või üks kord kuus vastavalt võlausaldaja siseprotsessile.
Lõpetatud maksehäiret „Lahendatud“ staatusega avaldatakse maksehäireregistris juriidilise isiku puhul 7 aastat ja eraisikute puhul kuni 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõpetamisest. Tasumata ehk lõpetamata maksehäireid avaldatakse üldjuhul kuni 15 aastat.
11. Mida teha, kui mind või minu firmat on lisatud Krediidiregistri maksehäireregistrisse?
Kui olete reaalselt võlgu jäänud, siis tuleks see ära maksta või võlausaldajaga kokkuleppele jõuda. Ainult neil on õigus teha Teiega kokkuleppeid võlgnevuse tasumise ja maksetähtaja pikendamise osas. Kui osapooltel on aga erinevad arusaamad, kas nõue on üldse põhjendatud, tuleks see vaidlustada. Andke oma vaidlustusest teada võlausaldajale ja vajadusel ka maksehäireregistrile.
12. Kes näeb maksehäireid?
Praktiliselt kõik krediidiandjad, eelkõige pangad, liisingufirmad, järelmaksu pakkujad, aga ka telekommunikatsioonifirmad kelle poole pöördute laenu saamiseks või toodete/teenuste ostmiseks. Maksehäireid kontrollitakse veendumaks, et isikul ei ole olnud varem maksekäitumisega probleeme . Samuti kontrollivad neid ettevõtted enne teise ettevõttega lepingulisse suhtesse asumist, taustakontrolli eesmärgil. Eraisikute jaoks on maksehäireregister oluline näiteks kinnisvara välja üürides või teenuse/kauba pakkujale ettemaksu tasudes.
13. Maksehäirega on midagi valesti. Mida saab ette võtta?
Kui arvate, et maksehäire on avaldatud põhjendamatult või selle andmed on valed, tuleks see vaidlustada. Andke oma vaidlustusest teada võlausaldajale ja vajadusel ka maksehäireregistrile.
