Parimad otsused ühe kliki kaugusel
Pangad, krediidiandjad ning nii väikesed kui ka suured ettevõtted
Miks meie?
Uudised
Registreeritud töötuse põhinäitajad 2025
Registreeritud töötuid oli 2025. aastal vähem kui kahel eelneval aastal. Juba 2024. aasta teises pooles oli märgata, et sügisene töötute arvu kasv oli väiksem kui tavaliselt. 2025- aastal suuremaid töötuse kasvamise laineid ei olnud ja töötute arv ületas 50 000 piiri vaid jaanuari lõpust märtsi keskpaigani. Aasta alguses oli töötuna arvel 49,1 tuhat inimest ning detsembri viimaste päevade seisuga on registreeritud 44,7 tuhat. Kõige kõrgem oli töötute arv veebruari viimasel päeval (28.02) – 51 003 ja kõige madalam novembri alguses (03.11) – 42 133.
PROGNOOS. Majanduse elavnemine tuleb suurema riigivõla hinnaga
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse väljavaadet varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus.
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem. Nagu varasematel aastatel, järgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63%) Tartumaa (12%), Ida-Virumaa (6%) ja Pärnumaa (4%). Ülejäänud maakondade panus SKP-sse oli märksa tagasihoidlikum. Väikseima osatähtsusega olid endiselt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, mille osakaalud jäi alla ühe protsendi.