Abi/KKK

Mis on maksehäireregister?
Maksehäireregister on avalik nimekiri isikutest (nii firmad kui ka eraisikud), kes pole kokkulepitud moel täitnud enda kohustusi. Ehk siis informatsioon tähtajaks tasumata arvete, laenulepingu osamaksete jne kohta.

Kui pikalt peab arve/osamakse tasumata olema, et isik lisatakse registrisse?
See sõltub krediidi andmisel kokku lepitud tingimustest. Eraisiku maksehäire puhul on seaduses sätestatud miinimumiks 30 päeva, juriidilistel isikutel alampiiri pole. Enamasti avaldatakse registrist võlgnevused, mille tasumistähtajast on möödunud 60 päeva.

Kas registrisse kandmise tingimuseks on mingi miinimumsumma?
Seaduslikku piiri ei ole. Tavaliselt alla 10-euroseid eraisikute võlgnevusi ja alla 30-euroseid juriidiliste isikute võlgnevusi registrisse ei lisata

Kes võib isikuid maksehäireregistrisse lisada?
See, kellele võlgu jäädi, tema esindaja või see, kellele võlanõue tänaseks üle on antud. Taust.ee maksehäireregistrisse lisamiseks edastage info ja dokumendid http://www.taust.ee/singleclaiminfo/

Kas maksehäireregistrisse kandmiseks on vajalik võlglase nõusolek?
Ei (vt eraisikute kohta võlgnevuse avalikustamise juhendite AKI kodulehel: http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine)

Kuidas ma teada saan, et mind või minu firmat on lisatud maksehäireregistrisse?
Taust.ee maksehäireregister saadab nädal enne avalikustamist võlglase teadaoleva(te)le e-maili aadressi(de)le hoiatuse avalikustamise kohta ja avalikustamise hetkel uue teavituse.

Millal võlgnevuse info registrist kustutatakse?
Eraisikute puhul - kui võlgnevus on lõpetatud, siis 3 a pärast. Kui võlgnevus ei ole tasutud, siis 13 a pärast. Ettevõtete puhul pole tähtaega, millal varasemad võlgnevused registrist eemaldada tuleks. Alati tasub võlausaldajaga suhelda ja püüda nendega kokkuleppele jõuda. 

Mida teha, kui mind või minu firmat on lisatud maksehäireregistrisse?
Kui olete reaalselt võlgu jäänud, siis tuleks see ära maksta või võlausaldajaga kokkuleppele jõuda. Kokkuleppe osas tuleb läbi rääkida just võlausaldaja, mitte registriga. Register järgib avaldamise osas üksnes võlausaldaja korraldusi. Kui osapooltel on aga erinevad arusaamad, kas nõue on üldse põhjendatud, tuleks see vaidlustada. Andke oma vaidlustusest teada võlausaldajale ja vajadusel ka maksehäireregistrile.

Kes maksehäireregistri infot kasutavad?
Praktiliselt kõik krediidiandjad, eelkõige pangad, liisingfirmad, laenukontorid, järelmaksu pakkujad, aga ka telekomid jne. Samuti ettevõtted, mis soovivad enne teise ettevõttega lepingulisse suhtesse asumist taustakontrolli läbi teha. Eraisikute jaoks on maksehäireregister oluline näiteks kinnisvara välja üürides või teenuse/kauba pakkujale ettemaksu tasudes.

Kas mõni maksehäireregister on rohkem ametlik kui teine?
Ei. “Ametlikku” maksehäireregistrit pole seadustes olemas. Registripidaja peab arvestama isikuandmete kaitse regulatsioonidega, kuid muus osas võib iga ettevõtlik inimene oma avaliku registri luua. Eestis pole ka ühte ammendavat registrit, mis kajastaks kõiki maksehäireid, osalisest andmed erinevates registrites kattuvad ja osaliselt mitte. Kaks suuremat ja tuntumat maksehäireregistri pidajat on Krediidiinfo ja TAUST.EE.